Gröönimaalastest ei saanud miljonäre

Selliseid lootusi hellitati, kui naftabarreli hind oli 150 dollarit. Riiki kutsuti naftaluuret tegema suurimad naftafirmad eesotsas Chevroni ja Exxon Mobiliga ning eeldati, et kohe-kohe järgneb tootmisbuum. Nüüd tunnistab asepeaminister Andreas Uldum intervjuus agentuurile Bloomberg, et lootus fossiilsete kütustega kiiresti rikastuda oli naiivne.

„Uskusin ka ise, kui mind esimest korda parlamenti valiti (aastal 2009), et nafta ja mineraalide müügist hakkavad meile miljardid voolama kui mitte sel, siis järgmisel aastal,“ ütles ta. „Reaalsus on paraku midagi muud. Ma ei tea ühtegi poliitikut Gröönimaal, kes ei tunnistaks täna, et aitas samuti seda hüsteeriat õhutada,“ ütles ta.

Rikkalikud nafta- ja mineraalide varud pidid saareriigi kõigist elanikest (56 000) miljonärid tegema. Selle asemel hoiab Gröönimaad endiselt „vee peal“ Taani riigilt saadav 3,68 miljardi Taani krooni suurune toetus, mis on pea pool Gröönimaa SKPst. Jutud Taanist lahku löömisest ja iseseisvumisest on vaibunud.

Ükski naftaluure jaoks litsentsi saanud firmadest ei ole veel avastanud varusid, mille tootmine oleks majanduslikult mõttekas. Kliima soojenemine avab küll uurimiseks uusi alasid, kuid jää sulamisest triivima läinud jääpangad muudavad uurimise raskemaks.

Sarnased unistused kiirest rikastumisest hullutasid Gröönimaad ka 70ndate aastate naftakriisi järel, mil samuti hakati Gröönimaa võimalikke varusid uurima. Siis jäi kõik aga aastakümneteks soiku.

USA geoloogide hinnangul võivad aga Gröönimaa ümbruse nafta- ja gaasivarud ulatuda 50 miljardile barrelile, mis on kaks korda suurem kogus kui Põhjamere veel ammutamata varud.